Maailmas on 6 miljardit inimest. Seega 6 miljardit individuaalset ja keerukat mängu ning veelgi rohkem võimalikke mängimisstrateegiaid. On võitjad ja kaotajad, kelle määravad ära reeglitest kinnipidamine ning võimalikult osav ja nutikas tegutsemine. Harjumuspäraselt diskvalifitseeritakse sihilikud ja vähem sihilikud reeglite rikkujad. Sellest hoolimata leidub hulgaliselt neid, kes suudavad reegleid rikkudes mängus püsima jääda. Üldiselt on taolistel juhtudel tegemist väikeste möödahiilimiste või erakordse kavalusega. Kust jookseb piir nutika möödahiilija, kaotaja ja võitja vahel? See on kahjuks või õnneks sama suhteline kui Eesti ilm. Arvatavasti on siinkohal olulisim määraja isiklik rahulolu.
Eestis pärinevad mängureeglid meie tarkade, iidsete, küüditatute, kibestunute, rahvuslike ning/või kõrgesti austatud esivanemate käest. Ajastute tormituuled on voolinud neid just sellisteks, nagu nad on täna ja praegu. Reeglid on üsna jäigad, ja pealiskaudsed, ning neid leidub peaaegu kõige kohta. Reegleid täielikult järgides elaksime põhimõtteliselt ühtemoodi. Sellest ajendatult on ka palju rikkumisi ja erandeid. Just pidevad kõrvalekalded on määravaks teguriks reeglistiku muutumisel. Reeglid nagu ka maailm ja ühiskond on pidevas arengus.
Vanasti nägid reeglid ette rasket tööd ja üle mõistuse suurt perekonda. Pidevalt arenev meditsiin muutis hiigelpere minipereks. Töö rügamise reegel kehtib endiselt, sest mängus, mida enamik eestlasi mängib, on peamiseks just töötamine, millele peaks järgnema rikkus ja õnn...
Siinseid reegleid on mõjutanud teatud määral ristiusustamine. Vaadeldes kümmet käsku, võib leida sarnasusi jumala poolt kirja pandud ning tänases ühiskonnas kehtivate elamisreeglite vahel. Joomine ja liiderdamine on piiblis keelatud. Ka tänane eesti ühiskond ei suhtu kiitvalt mõnuainete tarbimisse ning meeletusse pidutsemisse. Kahjuks leidub aga vähe neid, kes eelmainituga regulaarselt kokku ei puutuks. Selliste inimeste arv on isegi nii suur, et nn kirjutamata reegel on võtnud täiesti uue pöörde. Nimelt on igareedene pummeldamine muutnud üldlevinud kombeks, mida enamik süümepiinadeta järgib.
Samuti on reegel, mis näeb ette ausust, väändunud vastikuks vingerdavaks vale-ussiks. Kuna edu, aga eriti teistest parem olemine on tänapäeval kohustuslik nõue, siis just sel otstarbel on kõige efektiivsem kasutada pettusi. Edu saavutamine aususe teel on ju liigselt konti murdev.
Mugavuse ning lõbu taotlus on samuti üks (varjatud?) reeglitest. Järelikult iseloomustavad meie elu need neli populaarset mängureeglit, mille kõvasti väljaütlemine ja tunnistamine on aga tabu.
Geograafiliselt Eestist lõuna poole liikudes jäävad nõuded / normid / tõekspidamised üldjoontes samaks, kuid teatud muutusi toimub siiski. Mäng muutub lõbusamaks ning reeglid vabamaks. Töö asendub armastusega. Kui üllatav see ka poleks, reegel armastada ja armastusega ellu suhtuda täiesti toimib. Mutatsiooni, mis leiab aset reeglitega Eestis, ei saa sel määral täheldada. Armastusse sündinud laps peab reeglitest kinni ning mängib oma mängu kire ja pühendumusega, oskab armastada kõike enda ümber. Kuigi normid on vabamad, ei tähenda see nende rikkumist, pigem vastupidi.
Hea näide on alkohol. Lõuna-Euroopas on alkohol odav ja selle kättesaamine on kõikidele lihtne, lubatud on väikese promilliga roolis olla, ning veinikultuuri tutvustatakse ka lastele ja noortele varakult. Ometi tarbivad sealsed inimesed alkoholi minimaalselt - erinevalt nendest kodanikest, kelle riigis on alkoholi tarbimise seadused palju karmimad, ja kuna mängureeglid on lokaalselt erinevad, on ühiskondlik pilt maalitud teistsugustes toonides. Mõlemal juhul on tegemist arenenud demokraatlike riikidega ning mängureeglid on nii vabad, kui nad vähegi olla saavad.
Riikides, kus käitumist ei määra inimesed, vaid iidne religioon, on mäng hoopis teise varjundiga ja põhimõttega. Eestis on mängureeglid enamalt jaolt kokkuleppelised. Reeglite eirajaid ei karistata otseselt, raskemaks osutub lihtsalt hea mängupositsiooni taastamine. Seevastu üdini usklikel moslemitel ei lähe nii kergelt, kui nad on patustanud, eksinud. Nende elu reeglid on sama kindlad kui eestlaste jaoks teadmine, et Kalevipoeg ei saa oma kätt mitte kunagi kalju seest välja. 21. sajandi karistusedki on muhameedlastel äravahetamiseni sarnased nendega, mis eksisteerisid siis, kui Allah veel elus oli. Juhul, kui moslemi naine on oma abikaasat petnud, ootab teda ränk karistus, näiteks külaväljakul häbipostis olemine, füüsiline noomitus või midagi veel hullemat. Tegelikult on selline religioosne ning plaanipärane mäng äärmiselt lihtne nagu „Linnade põletus”. Iseasi, palju see kellelegi meeldib.
Mänguedu oleneb erinevatest teguritest. Mäng, mida nimetame eluks, on sarnane pokkeriga. Kavalad käigud, riskimine ja mitteriskimine, õnn, bluffimise oskus ning mängukaaslased määravad edu või ebaedu. Võit võib olla magusam kui mesi, aga kaotus mõru kui tammetõru. Mida ulmelisemaks muutub maailm, seda ennasthävitavamaks teisenevad reeglid. Samas on vajalik, et inimesed ise looks erinevaid enesehävitamise reegleid, see stabiliseerib populatsiooni, kuna maailma rahvastik suureneb iga minutiga. Lõppkokkuvõttes on võitja see, kelle mäng on olnud raske, aga põnev; lõbus, aga õpetlik ning mille võit toob naeratuse näole vähemalt selleks hetkeks, mil mäng saab läbi.
Liina
