Olen ammu tahtnud Kaur Kenderi loomingut lugeda, sest ometi on see meedias väga palju kõmu ja kära tekitanud. Eriti raamat „Check out“. Nüüd tean ka miks.
Raamat põhineb keskeas mehe elul, mis ei ole just tavaline, sest tegu on siiski miljonäriga.
Milline on siis rikaste elu? Kas ikka tõesti see, millest unistame?
Tuleb aga välja, et ei olegi ainult lust ja lillepidu ja kõik see, mida endale raha eest lubada saab, ei tee õnnelikuks. Peategelane Tom võib teha ja minna, kuhu iganes tahab, aga ta ei tunne sellest rõõmu. Ta on ilus kodu, hea töö, aga see teda ei huvita. Ta käitub kõigiga nii, et ainult temal oleks hea ja kasutab paljusid ära. Tal on ainult üks sõber – Jürgen, ja ta ei saa ise ka aru, kuidas ta on suutnud teda enda juures hoida. Tegelikult on Tom aga hinges väga üksik ja see ajab ta hulluks. Ta on haavatav, aga üritab seda endas hoida ja teistele tunduda kui karm ja enesekindel meesterahvas.
Tomi elu aga on vägagi värvikirev ja seiklusterohke. Huvitav on see, et raamatus ei kirjuta eriti üldse vägivallast, kuigi ropendamist on päris palju. Muidugi on olulisel kohal ka seks, aga see on ka normaalne, sest tegu on siiski rikka ja lõbujanulise mehega. Mis mulle väga ei meeldi ,on aga see, et naisi kujutatakse ainult objektidena. See on juba nii läbiräägitud teema, et mehed on sead ja ei kohtle naisi väärikalt, aga kas tõesti on iga teine eesti mees selline, nagu on seda Tom – šovinistlik siga, kombetu ja egoistlik? Kui nii, siis on see lausa jälestav. Võib-olla ongi tüüpiline meestemaailm just selline ja mulle tundub, et seda raamatut lugedes mõistan ma nüüd ka ise seda maailma rohkem.
Raamat on väga julgelt kirjutatud. Ma ei ole mitte kunagi lugenud midagi sellist, nagu on „Check out“. Jah, see on väga ropp ja tekitab mõne koha peal lausa piinlikkust, aga see kõik on elu. Kender ei ilusta mitte midagi ja just seepärast on seda üllatavalt huvitav lugeda. Autori stiil on väga originaalne, samas ka labane, kuigi see ei häiri.
Eks Kenderi looming seepärast müübki, et temal on julgus öelda kõik välja nii otse nagu saab. Aga kas teda nimetada heaks kirjanikuks? Ma arvan, et pigem lihtsalt teistsuguseks ja omalaadseks. Aga ka selliseid on vaja.
Ave
