Kodus

Kui räägitakse sõjateemadel, siis peamiselt arutatakse meeste üle, kes sõjakoledustega otseselt kokku puutuvad ning enda ellujäämise garanteerimiseks rindel võitlema peavad. Väga vähe mainitakse aga neid, kes sõduritest maha kodu valvama ja oma kalleid inimesi tagasi ootama jäävad: emad, isad, abikaasad, õed või vennad.

Paul Bäumeri pere peab leppima mõttega, et üks pereliige iga päev surma eest pageb, kartusega loodetakse, et ei tule telegrammi, kus teatakse kalli inimese hukkumisest. Pauli ema on kodukohas ainuke, kes ei taha kuulda ärevusttekitavaid kirjeldusi rindelt, vaid soovib, et ta poeg alatiseks koju võiks jääda ning pääseks sellest jubeduses; andes kaua tallel hoitud küpsiseid ja pohlakeedist armastuse märgiks. Isa on seevastu aga uhke, et ta poeg kodumaa eest eesrindel võitleb ning univormi saab kanda, see on isegi tuttavate ees kelkimist väärt.

Ka koju jäävatest inimestest mõistab igaüks sõda erinevalt: kes näeb selles mõttetut võitlust, milles kalli inimese hukkumise tõttu ka osa temast endast sureb, või siis täiesti õigustatud tegevust, milles pereliikme osavõtt ainult au ja uhkust võib tuua. Sisimas kardavad aga kõik sõdurite elu pärast.

Birgit