Inimeseks olemine

Inimestena on meil raske tunnistada enda tumedamaid, süngemaid pooli. Helged iseloomujooned võtame alati ja mõtlemata omaks, aga õudused, milleks võimelised oleme, salgame maha.

Peamisi põhjuseid, miks „Läänerindel muutuseta“ mulle meeldis, oligi see, et tegelased teoses on viidud oma kõige tumedama piirini, nad on kaotanud pea kõik, mida meie inimlikuks peame. Neist on saanud loomad, kellel on säilinud veel ainult soov elada, süüa ja magada ning ometi on ka neis midagi head. Pikemalt mõtlemata sööstavad nad eluohtlikku olukorda kaaslast päästma või jagavad oma niigi vähest söögipoolist teistega.

Mitte miski siin maailmas ei ole täiuslik, ka inimene mitte. Ekstreemsetes olukordades tuleb ehk kõige paremini välja meie võime elu võtta ja elu päästa. Inimene on suuteline palju rohkemaks, kui ta arvab.

Katri