30. märts 2009

Saadame sõtta ministrid ja presidendid

„ Sõja asemel sport!“

Sõda võib tõlgendada kui konflikti erinevate maade vahel. Erimeelsus lahendatakse sageli toore jõu, moodsa sõjatehnika ning noorte meeste abiga. Tekib küsimus, miks peavad kellegi kolmanda huvide eest võitlema noored mehed, kes pole veel koolipingistki väljas? Miks ei astu rindele võimu ja valdusi taga ajavad riigipead?

Erich Maria Remarque`i teoses „Läänerindel muutuseta“ leiab Kropp, et sõja võitja tuleks selgitada riigipeadevahelises malakavõitluses, sest nii ei kannataks süütud inimesed. Kas pole see tore mõte? Eesti noored poliitikud oleks kindlasti jagu saanud igast Nõukogude Liidu peasekretärist, kelle keskmine vanus oli umbes kuuskümmned aastat. Samas oleksi ka enamik Euroopa juhte suutnud mis tahes alal lüüa lühikest ning jässakat Hitlerit, kes just ei hiilanud füüsilise jõuga. Nii poleks hukkunud Teises maailmasõjas 70 miljonit inimest ning Hitler oleks pääsenud üksnes riivatud ego ja paari muhuga.

Kui me saadaks sõtta riigi huve kaitstma riigipead, siis teeniksid nad nii välja ka oma mitmekümnetuhandesed riigipalgad. Hea treening hoiaks ka nende meeled erksad pikkade istungite ajal. Samas ei lahendaks meie 101 rahvasaadikut riigi eelarve ettelugemisel ristsõnu, vaid teeksid igavuse puhul mõned kükid või kätekõverdused.

Leian ka, et ministrite ja riigipeade tervislikud eluviisid ja hea lihastoonus annaks eeskuju kogu maa elanikkonnale. Eestis langeks alkoholitarbimine, USA kiirtoidu restoranid läheks pankrotti ning keskmine eluiga tõuseks kõikjal. Samas on ka teaduslikult tõestatud, et sportimisel vabanevad endorfiinid ehk õnnemolekulid, mis vähendavad stressi ning nagu nimi ütleb,teevad õnnelikuks. See asjaolu omakorda kaotaks maailmast igasugused konfliktid ja erimeelsused.

Remarque sõjavastased põhimõtted pole kahjuks tänapäevalgi mõndade riigijuhtide poolt vastuvõetavad, mistõttu hukub sõdades ikka noori mehi ja süütuid inimesi. Lähtudes raamatust „Läänerindel muutuseta“ saadaksin minagi riigi huvide eest võitlema presidendid ja poliitikud. Sellel oleks loetamatul hulgal positiivseid tagajärgi.

Nele